5. detsembril 2021 toimus veebiüritus „Montessori haridus – võti tulevikku“, mille korraldajaks oli MTÜ Edendades Montessori Haridust. Algselt planeeritud väikesest ja intiimsest kogukonnaüritusest sai meile eneselegi ootamatult tuhandeid silmapaare ja laiemat kõlapinda haaranud üritus.
Järjest enam eestlasi on saamas teadlikuks sellest, mida kujutab endast Montessori lähenemine, kuid Montessori lasteaia ja rühmaruumis rakendatava meetodi osas on vähestel konkreetne kujutluspilt. Selleks, et seda pilti veidikenegi silme ette manada, saigi see üritus ellu kutsutud.
Meie põhiesinejaks oli Liina Tettermann, kes on haridusvaldkonna eestvedaja, teadlik lapsevanem ning Eesti Montessori Ühingu üks asutajatest ja juhatuse liige alates selle loomisest. Liina tutvustas meile Montessori rühmaruumi ja kooliklassi omadusi – mille poolest erineb see teistest õpikeskkondadest ning mille poolest toetavad sealsed elemendid lapse arengut eriti loomulikul viisil. Liina jutust kumas läbivalt mõte, et me ei tohiks alahinnata lapse enda rolli ja panust oma elu ja arengu kujundamisel – mida varem me võimaldame lapsel mõelda, tegutseda ja vastutada, seda tõenäolisemalt saab temast täiskasvanu, kes oma elu teadlikult ja enesekindlalt juhib.
Liina jõudis oma arutluses selle mõtteni, mis võiks olla meie kõigi ühine eesmärk, ükskõik, millise suuna me hariduses valime: “Me inimestena oleme erinevad ja meid huvitavad erinevad asjad. Kui me mõtleme selle peale, kuhu laps oma arenguteel liigub, siis tegelikult meil ei ole ju vaja nö produkti, kes vastab kindlatele standarditele, vaid meil on vaja inimest, kes on põnevil maailmast ning omandab teadmised sellel teemal, mis määrab teda inimesena, isiksusena, ja milles ta saab tulevikus ühiskonda panustada.“
Ettekande lõpuks jõuti ühiselt koos päevajuhtidega järeldusele, et Montessori hariduse lõpptulemiks on erinevate teadmiste, oskuste ja kogemustega lapsed, kellest igaüks saab süvitsi minna selles valdkonnas, milles ta tunneb, et on kõige tugevam ning mis teda kõige enam innustab. Selleks ajaks, kui lapsed Montessori haridussüsteemist väljuvad, on nad väga motiveeritud, eneseteadlikud ja erinevate pädevustega – täpselt see, mida maailm vajabki!
Üritusel sai video vahendusel sisse piiluda ka ehtsasse Montessori lasteaiarühma (Tallinna Montessori Maja), mida tutvustas rühma juhendaja, diplomeeritud Montessori õpetaja Jana Vassiljeva. Saime näha, kuidas teooria toimib praktikas ning kinnitust sellele, et meetodi taga on tõepoolest palju enamat, kui vaid ilusad sõnad – laste rahulolev, keskendunud ja tasakaalus olek videopildis rääkis valjult enda eest.
Sõna sai ka tulevane Montessori juhendaja Helina Sepp, kelle õpinguid rahastab MTÜ Edendades Montessori Haridust meie kõigil ühisel toel. Helina rääkis oma teekonnast Montessorini ja oma äratundmiseni ning koolituse esmastest muljetest.
Päeva lõpetas meeleolukas arutlus, kuhu oli lisaks Liina Tettermannile kaasatud ka Maria-Helena Mettis, kes töötab vaimse tervise valdkonnas ning muuhulgas on ta üks vähestest eestlastest, kes on oma „nahal“ tunda saanud Montessorist lähtuvat kasvatust.
Ehkki me räägime palju haridusasutuste rollist lapse arengu kujundamisel – ja ka antud üritus oli fokusseeritud ümber selle – siis ei tohiks unustada, et esmane ja kõige tähtsam haridus algab siiski kodust ning esimesed eluaastad määravad suures osas ka selle, millises suunas lapse ülejäänud haridustee kulgeb. Seda rõhutasid oma jutus ka Maria-Helena ja Liina.
Maria-Helena: „See baas, mis alushariduses lapsele luuakse, on niivõrd oluline – ka lapse aju arengu seisukohast – et seda kunagi hiljem tasa teha või ümber muuta on väga keeruline, kui mitte võimatu mingites aspektides. Liina enne nii ilusti ütles, et tema üks unistustest on see, et ühiskond oleks tervem ja inimesed oleks tervemad. Ma usun, et Montessori pedagoogika on tõesti üks lahendus, mis seda pakub, sest selline toetav, kaasamõtlev ja last arvestav keskkond seda just teeb. Tagajärgedega on alati keerulisem ja kallim tegeleda, kui ennetada muresid.“
Liina: „Eks me kõik ju teame, et esimesed eluaastad on kõige tähtsamad, et luua baas inimese arengule. Siin ei tasu alahinnata seda, et millises keskkonnas me alustame. Loomulikult iga aasta Montessori lasteaias on väga kasulik igale lapsele – ta kindlasti võidab sellest – aga algus on tegelikult alates lapse sünnist. Lapsevanema suhtumine loeb kõige rohkem – me peame seda kõige enam rõhutama! Kui me räägime kodu kontekstis lapse austamisest ja talle turvatunde loomisest; sellest, et laps õpib seda, et ta on ise väärtuslik ühiskonnaliige ja selle kaudu ka seda, et teised tema ümber on täpselt sama väärtuslikud ühiskonnaliikmed – siis seda tööd, mida kõik lapsevanemad kodus teevad, võib pidada isegi veel olulisemaks. Innustan kõiki lapsevanemaid mõtlema selle peale, et nemad on oma laste elus kõige tähtsamad ja alles sellele järgneb turvaliste ja teadlike järgmiste täiskasvanute valik.“
Lõppeks ongi ju meie kõigi ühine eesmärk, et meie lastest kasvaksid füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed, kes on enese ja ümbritseva keskkonnaga harmoonias ning tunnevad, et nad täidavad enda olulist rolli siin maailmas – ükskõik, milliste haridusmeetoditega me selleni jõuame. Sestap algabki kõik pihta teadlikust lapsevanemast, kes avab oma vaimu ja meeled sellele, kuidas võiks, jäämata kinni sellesse, kuidas peaks või kuidas on tehtud. Kuna Montessori hariduse üks peamiseid eesmärke on algusest peale olnud panustamine tervemasse ühiskonda, siis on ka meetod ise sellest lähtuv ning seega võib seda pidada imeliseks tööriistaks meie laste parema tuleviku nimel.
Kui Sinus tekkis huvi rohkem teada saada, oled oodatud kuulama ürituse salvestusi:
(Fotod: Karola Ainson)